{"id":1190,"date":"2022-01-02T13:55:59","date_gmt":"2022-01-02T10:55:59","guid":{"rendered":"http:\/\/wavelab.ioc.ee\/?page_id=1190"},"modified":"2024-07-19T14:18:00","modified_gmt":"2024-07-19T14:18:00","slug":"emp480-eesti-lugejale","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/wavelab.taltech.ee\/?page_id=1190","title":{"rendered":"EMP480 EESTI LUGEJALE"},"content":{"rendered":"
\n

RANNIK KUI MERERIIGI P\u00d5HIKAPITAL<\/strong><\/p>\n

Rannikualad on mereriikide \u00fcks v\u00f5tmev\u00e4\u00e4rtusi; sageli alahinnatud potentsiaaliga; samas v\u00e4rav maalt merele, kus \u00f5itseb kaubandus ja tootmine ning kus ristuvad paljude kasutajate huvid. Sealne habras ja viljakas \u00f6kos\u00fcsteem toetab meie heaolu; mereelustiku taastootmisest kuni meile toidu ja puhkuse pakkumiseni. Rannik on ka puhver, mis sageli erosiooni hinnaga ning inimtegevusest n\u00f5rgestatuna kaitseb merelt l\u00e4htuvate ohtude eest, vajades ise kaitset r\u00e4paka inimtegevuse eest ja hoolt oma kaitsev\u00f5ime s\u00e4ilitamiseks.<\/p>\n

Norra, Islandi ja Liechtensteini finantseerimise toel [tehniliselt European Economic Area (EEA) Financial Instrument 2014\u20132021 Baltic Research Programme] tahame m\u00f5ista, kuidas saaksime paremini hoida L\u00e4\u00e4nemere idaranniku liiva-, kruusa- ja kliburandade tervist ja samas tagada k\u00f5igi nende fantastiliste h\u00fcvede j\u00e4tkumine, mida rannad meile pakuvad \u2013 ka siis kui vahel peame nende looduslikule k\u00e4igule vahele segama.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

HOIDES RANNAPIIRKONDA<\/p>\n

Meie m\u00f5tte, soovid, h\u00fcpoteesid ja v\u00f5imalike lahenduste raamistiku visandasime projektina SOLIDSHORE. Eesti keeles on selle pealkiri:\u00a0L\u00e4\u00e4nemere idaranniku looduslike randade ja rannikuehitiste\u00a0j\u00e4tkusuutlik tulevik<\/strong><\/em>\u00a0ning inglise keeles:\u00a0Solutions to current and future problems on natural and constructed\u00a0shorelines, eastern Baltic Sea<\/em><\/strong>. K\u00f5nesolevas programmis kannab see koodnime EMP480.<\/p>\n

L\u00e4\u00e4nemere idaranniku toimimise parema m\u00f5istmise, ranniku ressursside efektiivsema, kuid keskkonnas\u00f5braliku ja j\u00e4tkusuutliku kasutamisega seonduvate praeguste ja t\u00e4rkavate murede leevendamiseks panustavad projekti Tallinna tehnika\u00fclikooli, L\u00e4ti vee\u00f6koloogia instituudi, Klaipeda \u00fclikooli ja Norra tehnika\u00fclikooli teadlased. Iga r\u00fchm kannab unikaalset kompetentsi.<\/p>\n

Tallinna tehnika\u00fclikooli (t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht ja kogu projekti vastutav t\u00e4itja on Tarmo Soomere,\u00a0soomere@cs.ioc.ee<\/a>. Klaip\u0117da \u00fclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht on Loreta Kelp\u0161ait\u0117-Rimkien\u0117,\u00a0loreta.kelpsaite@jmtc.ku.lt<\/a>,\u00a0L\u00e4ti vee\u00f6koloogia instituudi t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht 2020. a oli M\u0101ris Skudra,\u00a0maris.skudra@lhei.lv<\/a>\u00a0ning alates aastast 2021 Maija Vi\u0161ka,\u00a0maija.viska@lhei.lv<\/a>.\u00a0Norra tehnika\u00fclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht on Hans Bihs, hans.bihs@ntnu.no.<\/p>\n

SIHTIDES PAREMAT M\u00d5ISTMIST<\/strong><\/p>\n

Rannikule toimetavad energia peamiselt tuulelained. L\u00f5viosa ranniku probleemidest (erosioonist kuni sadamate t\u00e4iskandumiseni) on seotud settematerjali (klibu, kruus, liiv, muda) liikumisega lainete m\u00f5jul. Vastav teadmine on p\u00f5hiosas loodud avaookeani randade jaoks. Seda ei saa niisama lihtsalt L\u00e4\u00e4nemerele \u00fcle kanda. Projekti eesm\u00e4rk on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada sellised keskkonnas\u00f5bralikud lahendused ja tehnoloogiad rannikuala jaoks, mis sobivad L\u00e4\u00e4nemere lainetuse, veetaseme muutlikkuse ja rannasetete omadustega ning mis on \u00fclekantavad teiste analoogiliste veekogude jaoks.<\/p>\n

Selle saavutamiseks i) arvutame rannal\u00e4hedase lainetuse omadused L\u00e4ti, Leedu ja Eesti rannikute jaoks senitehtust kordades detailsemalt (TalTech), ii) m\u00f5\u00f5dame uut t\u00fc\u00fcpi anduritega v\u00e4ga t\u00e4pselt L\u00e4\u00e4nemere lainete (tipp)koormused merep\u00f5hjale (TalTech), iii) rakendame saadud teadmise lainete ja ranniku vastasm\u00f5ju ja settetranspordi arvutamiseks, rannikute evolutsiooni ja ehitiste disainimise ning stabiilsuse hindamiseks (L\u00e4ti, Norra), iv) koostame iga\u00fche \u201ct\u00f6\u00f6riistakasti\u201d ranna seisukorra ja rannikuehitiste riskide adekvaatseks hindamiseks (L\u00e4ti, Leedu).<\/p>\n

KEERULISEST LIHTSALT<\/p>\n

Allpool on proovitud v\u00f5imalusi projekti k\u00e4igus korjunud tarkust lahti seletada Eesti randade kontekstis. Kui see tundub liiga keeruline, siis v\u00f5iks alustada nende ajaleheartiklite lugemisest, mis on algusest peale kirjutatud meie kaasteelistele, aga mille aluseks on allpool kirjeldatud teadus:<\/p>\n

Soomere T. Kolm \u00fclesannet Narva-J\u00f5esuus. \u2013\u00a0Postimees<\/em>, 211(7548), 08.10.2021, 12,\u00a0https:\/\/arvamus.postimees.ee\/7356411\/tarmo-soomere-kolm-ulesannet-narva-joesuus<\/a>.<\/p>\n

Soomere T. Kaosest usaldusv\u00e4\u00e4rse prognoosini. \u2013\u00a0Postimees N\u00e4dal<\/em>, 24(7555), 16.10.2021, 8,\u00a0https:\/\/arvamus.postimees.ee\/7362577\/tarmo-soomere-kaosest-usaldusvaarse-prognoosini<\/a>.<\/p>\n

Soomere, T. Ranniku \u00f5iguste n\u00f5idus. \u2013\u00a0Postimees N\u00e4dal<\/em>, 32(7603), 11.12.2021, 8,\u00a0https:\/\/arvamus.postimees.ee\/7405805\/tarmo-soomere-ranniku-oiguste-noidus<\/a>. An opinion paper about options for management of Estonian coasts.<\/p>\n

Soomere, T., Parnell, K. Rannad tahavad vabalt hingata. \u2013\u00a0Postimees<\/em>, 34(7605), 14.12.2021,\u00a0https:\/\/arvamus.postimees.ee\/7407785\/tarmo-soomere-kevin-parnell-rannad-tahavad-vabalt-hingata<\/a>.<\/p>\n

RAHA PANEB RATTAD K\u00c4IMA EHK KUIDAS INTERPRETEERIDA UURINGUTE TULEMUSI<\/strong><\/p>\n

(ehk kuidas saab v\u00f5ita sotsiaalmeedias ruumi, milles levib asjalik info. Kui soovid vaadata n\u00e4oraamatu ehk Facebooki postitust ja ilupilte, klikka kuup\u00e4eva taga olevale lingile.<\/em>)<\/p>\n

8.\u00a0oktoober\u00a02020<\/span><\/a><\/p>\n

N\u00e4dal algas m\u00f5nusalt. Juba esmasp\u00e4eval, kui doktoriks v\u00e4itles end Maris. N\u00fc\u00fcd peab muidugi \u00fctlema: doktor Eelsalu. Vastasteks maailmanimed: \u00fcks lainemudeli WAM autoritest Luigi Cavaleri Veneetsiast ja t\u00f5en\u00e4oliselt maailma parim kliburandade spetsialist Gerd Masselink Plymouthist.<\/p>\n

Sellest sai n\u00fc\u00fcd p\u00e4ris mitu aastat, kui Marise anal\u00fc\u00fcsist tuli v\u00e4lja, et suuremahuline energiatootmine L\u00e4\u00e4nemere lainetest ei pruugi saada meie taastuvenergia portfelli oluliseks osaks. Ennek\u00f5ike selle t\u00f5ttu, et j\u00e4medalt kolmandik aastasest lainetuse energiast j\u00f5uab meie randadesse kolme-nelja p\u00e4evaga ja et terves vaiksemas poolaastas (natuke \u00fcldistatuna) sisaldub vaid \u00fcks protsent aasta energiast. Seega natuke kurb t\u00f5deda, et lihtsam on tuult v\u00e4ljal kinni p\u00fc\u00fcda. Kuigi m\u00f5nes suhteliselt ootamatus kohas v\u00f5ib laineenergia kasutamise peale natuke m\u00f5elda. Sinna juurde veel paar p\u00f5nevat sissevaadet L\u00e4\u00e4nemere veetasemete kujunemise matemaatikasse. Mis selle t\u00f5ttu oluline, et rannad arenevad kiiresti vaid siis, kui k\u00f5rge veetase ja suured lained neid korraga r\u00fcndavad. See s\u00fcnnib enamuses kohtadest meie rannikul kord mitme aasta tagant. Kirsiks tordil oskus p\u00e4ris t\u00e4pselt m\u00f5\u00f5ta, kui palju on meie randades liiva ja mis taktis n\u00e4htav liiva hulk muutub.<\/p>\n

 <\/p>\n

VALIK UUT TARKUST 2021<\/strong><\/p>\n

15.\u00a0m\u00e4rts\u00a02021<\/span><\/a><\/span>\u00a0<\/span>\u00a0<\/span><\/p>\n

Valmis! L\u00e4ti ranniku veetasemete portree on raiutud doktoriv\u00e4itekirja. K\u00fcberneetika instituudi lainetuse d\u00fcnaamika labori formaalne kvalifikatsioon tegi j\u00e4rjekordse h\u00fcppe. Rain M\u00e4nnikus on t\u00e4nasest doktorikraadiga teadlane.<\/p>\n

Mille eest? Ikka selle eest, et midagi p\u00e4ris olulist on selgunud L\u00e4\u00e4nemere veetasemete kohta. Veetasemete m\u00f5\u00f5tmiste ja nende anal\u00fc\u00fcsiga on olnud kaetud praktiliselt kogu L\u00e4\u00e4nemere rannik. V\u00e4lja arvatud L\u00e4ti rand. N\u00fc\u00fcd on ka see korralikult pildile saadud.<\/p>\n

Kummaline, et L\u00e4ti rannavetes kasvab veetase aeglasemalt, kui ookeanis tervikuna kombeks. Muidugi on selle kohta olemas hea selgitus. (See on natuke liiga pikk, et siin \u00e4ra tuua.) Kindlasti aga tuletab see meelde, et kliimamuutuste muster meie regioonis v\u00f5ib olla p\u00e4ris ootamatute omadustega. Paar korda iga k\u00fcmne aasta kohta v\u00f5ib veetase Liivi lahes t\u00f5usta paariks p\u00e4evaks rohkem kui meetri v\u00f5rra k\u00f5rgemale kui L\u00e4\u00e4nemere avaosas. Need situatsioonid on \u00e4\u00e4rmiselt ohtlikud. \u00dcks neist uputas 2005 jaanuaris suure osa P\u00e4rnust. K\u00f5rgete ja madalate veetasemete \u201eaastaajad\u201c on viimase 30 aasta jooksul nihkunud. Pealtn\u00e4ha pisiasi, mida justkui nagu teame: et k\u00f5rged lained j\u00f5uavad meie kandis rannikule enamasti siis, kui ka veetase on k\u00f5rge. Mis on aga ootamatu: just selline lainetuse ja veetaseme ajalise k\u00e4igu kokkulangemine on \u00fcks tegureid, mille t\u00f5ttu meie randade tervis on suhteliselt hea. V\u00e4ga mitmes kohas lained ei kanna rannast v\u00f5etud materjali \u00fcldse nii s\u00fcgavale, nagu v\u00f5iks arvata vaid lainetuse omaduste p\u00f5hjal.<\/p>\n

 <\/p>\n

3.\u00a0aprill\u00a02021<\/span><\/a><\/span>\u00a0<\/span>\u00a0<\/span><\/p>\n

Tagasi vigade juurde. Kui need on piisavalt vanad, v\u00f5ib neid juba l\u00e4bi huumoriprisma vaadata. V\u00f5i kui oled ise piisavalt vana. Siis v\u00f5id tugineda Fran\u00e7ois de La Rochefoucauld\u2019 t\u00f5demusele: Raugad armastavad seep\u00e4rast anda head n\u00f5u, et nad ei saa enam anda halba eeskuju.<\/p>\n

Ligikaudu 10\u201315 aasta eest teatasid j\u00e4rjest ligi k\u00fcmmekond L\u00e4\u00e4nemere mereteadlaste seltskonda, et on kaasaegsete lainemudelite abil ja uusima tuuleinfo alusel v\u00e4lja arvutanud, milline on siis tegelikult meie mere lainekliima. See \u201ctegelikult\u201d on muidugi parasiits\u00f5na. Sest tavap\u00e4rase lainetuse omadused olid \u00fcsna h\u00e4sti teada juba n\u00f5uka-aegsetest anal\u00fc\u00fcsidest nii siin- kui ka sealpool raudset eesriiet. T\u00f5si, ei teatud, kui kangeks v\u00f5ivad lained ekstreemsetes tormides minna ja (v\u00e4heste eranditega) ei osatud ka aduda, kui oluline on lainelevi suund. Ainult \u00fcks \u201caga\u201d oli neis teadetes. Arvusid ja pilte polnud kuskil n\u00e4ha. (Peale paari erandi, mis vaatasid konkreetseid kohti v\u00f5i \u00fcht-kaht aastat.)<\/p>\n

Pikka aega ei saanud me aru, mis valesti on. Kuni v\u00f5tsime erinevatelt maadelt p\u00e4rineva tuuleinfo, panime arvutisse ja vaatasime, mis v\u00e4lja tuleb. Tuli see, et arvutustulemused omavahel lihtsalt ei klapi. Mis selle p\u00f5hjus, on omaette pikem jutt.<\/p>\n

Ega\u2019s midagi. Katsusime siis vanale heale George Boxi \u00fctlusele (tegelikult peat\u00fcki pealkirjale: et k\u00f5ik mudelid valetavad, aga m\u00f5ned neist on siiski kasulikud) tuginedes leida \u00fcles need asjad, mida isegi valetav mudel \u00f5igesti n\u00e4itab. \u00dcks neist on see, kuidas lainek\u00f5rgus eri aastatel muutub. V\u00f5i kuidas muutub lainek\u00f5rgus mere eri osades. P\u00e4ris sageli on nii, et lainek\u00f5rgus ise v\u00f5ib olla lausa metsa poole, aga selle muutumine annab kuldav\u00e4\u00e4rt informatsiooni. Nii saime hulk aega tagasi aru, et meie kandis on tuule suuna muutumine palju tugevam ja olulisem kliimamuutuste ilming kui tuule tugevuse muutumine. Ikka neistsamadest lainetuse arvutustest, mille lainek\u00f5rguse v\u00e4\u00e4rtusi uskuda ei saanud. Aga muutusi sai. Sest tuuleinfo tuli mitte tuule mudelitest, vaid sai arvutatud \u00f5hur\u00f5hu alusel. Niinimetatud geostroofiline tuul. Mis on \u00fcsna ebat\u00e4pne, aga milles on kindla peale sees kliimamuutuse signaal. Kui see \u00fcldse olemas on. Sellele kulutas kolleeg Andrus R\u00e4\u00e4met p\u00e4ris mitu aastat oma elust.<\/p>\n

Nojah, kunagi tuli siis ka ausalt \u00e4ra hinnata, et palju see lainek\u00f5rgus siis viltu l\u00e4ks. Et need, kes andmeid kasutada v\u00f5tavad, teaksid, millega riskivad. No ikka l\u00e4ks k\u00fcll. Kuskil l\u00f5una pool kohe \u00fcsna metsa. Mida selgelt n\u00e4itavad arvutatud ja m\u00f5\u00f5detud lainek\u00f5rguste korrelatsioonikoefitsiendid. (Ideaalis v\u00f5iks need olla peaaegu 1,0 ja kui need on alla 0,5, ei ole asjad \u00fcldiselt head.) Suurelt jaolt k\u00fcll selle p\u00e4rast, et seda t\u00fc\u00fcpi tuuleinfo ei taasta kuigi t\u00e4pselt, kus nimelt ts\u00fcklon asub ja millal \u00fcle konkreetse koha liigub. K\u00fcll aga \u201cteab\u201d, kui palju ja kui kangeid ts\u00fckloneid oli ja kus kandis nad suures piires pesitsesid.<\/p>\n

Hea uudis on see, et just Soome lahe laiuskraadidel on need vanad arvutused \u00fcsna h\u00e4sti koosk\u00f5las lainetuse tegelike omaduste muutumisega. Mis t\u00e4hendab, et sellised kummalised n\u00e4htused nagu k\u00f5ige vingemate lainek\u00f5rguse kasv samal ajal, kui keskmine lainek\u00f5rgus kahaneb, on t\u00e4itsa v\u00f5imalikud ja asjakohased. \u00dcldiselt peab aga sellega leppima, et vaid 10\u201315 aastat tagasi tehtud arvutused v\u00f5ivad t\u00e4na juba kuuluda kolikambrisse.<\/p>\n

Kes v\u00e4ga igatseb teiste vigades n\u00e4puga j\u00e4rge ajada, saab kogu loo vabalt k\u00e4tte ajakirja\u00a0Boreal Environment Research<\/em>\u00a0kodulehelt:\u00a0http:\/\/www.borenv.net\/\u2026\/pdfs\/ber26\/ber26-029-041.pdf<\/a>.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4met, A., Soomere, T. 2021. Spatial pattern of quality of historical wave climate reconstructions for the Baltic Sea.\u00a0Boreal Environment Research<\/em>,\u00a026<\/strong>, 29\u201341.<\/p>\n

\u00a025.\u00a0aprill\u00a02021<\/span><\/a><\/span><\/strong>\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n

See ujuv praht, mille inimesed vette viskavad v\u00f5i mille vesi inimeste tagant nilpsab, v\u00f5ib k\u00fcll kaua aega vee pinnal ringi ujuda, aga kunagi j\u00f5uab see ikka randa v\u00e4lja. Teadsime Soome lahe ja L\u00e4\u00e4nemere jaoks juba ammu, et sellekski on kindlad kohad. Need kohad p\u00fcsivad paigal palju aastaid ja m\u00f5nel juhul isegi siis, kui tuuled puhuvad hoopis teisest k\u00fcljest.<\/p>\n

Polnud aga selge, kas selline mere omadus p\u00fcsib ka siis, kui asjasse sekkub t\u00f5us-m\u00f5\u00f5n (mis L\u00e4\u00e4nemeres on praktiliselt olematu). P\u00fcsib k\u00fcll. Praht tabab ikka kindlaid kohti; enamasti m\u00f5ne poolsaare v\u00f5i saare rannikut. Nii nagu meie mereski kombeks. Aga asjad l\u00e4hevad huvitavamaks. Prahti tuleb randa rohkem siis kui t\u00f5us ise on k\u00f5rge, rehkendas tubli noorteadlane Anumsriti Ghosh koos enam kogenud kolleegide Kabir Suara, Scott McCue, Yingying Yu ja Richard Brown\u2019iga (Moretoni lahes Austraalia Queenslandi rannikul muutub t\u00f5usu-m\u00f5\u00f5na k\u00f5rgus eri aastaaegadel oma paar korda. Meie osa oli vaadata, kuidas selle kandi mere k\u00e4itumine suhestub meie mere omaga.) Tuul aitab asjale kaasa. Nagu meilgi. Tundub loomulik. Aga p\u00e4ris p\u00f5nev on see, et praht j\u00e4\u00e4b randa kinni pigem m\u00f5\u00f5na ajal. Kuigi kaine m\u00f5istus kipub kuklas koputama, et m\u00f5\u00f5n peaks ju ometi prahi rannast \u00e4ra viima. Hea meeles pidada: maamehe kaine m\u00f5istus ei pruugi tajuda, kuidas meri oma asju ajab.<\/p>\n

Ghosh, S., Suara, K., McCue, S.W., Yu, Y., Soomere, T., Brown, R.J. 2021. Persistency of debris accumulation in tidal estuaries using Lagrangian coherent structures.\u00a0Science of the Total Environment<\/em>,\u00a0781<\/strong>, art. no. 146808, https:\/\/doi.org\/10.1016\/j.scitotenv.2021.146808.<\/p>\n

 <\/p>\n

3<\/b>0.<\/b>\u00a0a<\/b>pr<\/b>i<\/b>l<\/b>l<\/b>\u00a02<\/b>02<\/b>1<\/b><\/b><\/span><\/a><\/p>\n

Kuigi ennustamine on \u00fcldse v\u00e4ga keeruline, eriti tuleviku ennustamine, nagu m\u00e4rkis kunagi Niels Bohr, on vist inimese k\u00f5ige s\u00fcgavamas loomuses peidus klassikaline k\u00fcsimus: Mis meist saab?<\/p>\n

Midagi ikka saab. Kunagi ei ole nii, et midagi ei ole. Tulevikus nimelt. Tulevikku prognoositakse ikka mineviku alusel. Enamasti nende seadusp\u00e4rasuste alusel, mis minevikku m\u00e4\u00e4ranud. Olgu need v\u00f5rrandid v\u00f5i statistika. M\u00f5lema puhul tuleb tavaliselt \u00fcles otsida v\u00e4ike arv suurusi, n\u00e4iteks nakatumiskordaja R0. Edasi teeb t\u00f6\u00f6 \u00e4ra arvuti ja m\u00f5ne praeguseks meie seast lahkunud teadlase tuletatud valem v\u00f5i v\u00f5rrand. Nii k\u00e4ib ka nende ekstreemsete veetasemete prognoos, mis v\u00f5iks meil kauges tulevikus vee ahju tuua v\u00f5i Haapsalu Viigi lausa \u00fcle ujutada.<\/p>\n

Kui k\u00f5ik need asjad, mis veetaset kujundavad, k\u00e4ituvad tulevikus samuti, nagu minevikus, asendab kristallkuuli nn \u00fcldistatud ekstreemv\u00e4\u00e4rtuste jaotus. Sellel on natuke \u00fchist kinnise boamaoga, kes on elevandi alla neelanud \u2013 ehk kaabukujulise normaaljaotusega. Selles m\u00f5ttes, et kui on piisavalt palju ja piisavalt h\u00e4id andmeid, siis annab parima prognoosi just see jaotus. Erinevalt normaaljaotusest on sellel kolm parameetrit. Vaatasime koos hea kolleegi Nadia Kudryavtseva ja v\u00e4rskel doktorikraadini j\u00f5udnud Rain M\u00e4nnikusega, kuidas selle jaotuse parameetrid on end minevikus Liivi lahe randades \u00fclal pidanud. V\u00e4ga kummalisel moel. Seejuures p\u00e4ris erinevalt Liivi lahe sees ja L\u00e4\u00e4nemere avaosas. Midagi juhtus Liivi lahega (tegelikult muidugi sellesse lahte vett pressivate tormidega) lausa kaks korda: 1985. ja 1990. aasta paiku. H\u00fcpped k\u00f5nesoleva jaotuse k\u00f5ige olulisemas parameetris olid selles kontekstis lausa astronoomilised. Kummaline, et nii keskmised kui ka ekstreemsed veetasemed k\u00e4itusid p\u00e4ris tavap\u00e4raselt. Nii juhtub sageli: tulevik on juba muutunud, aga meie lihtsalt ei tea veel seda. Kuni ei vaata asju s\u00fcvitsi. Kogu lugu on eriti julgetele vabalt k\u00e4ttesaadav:\u00a0https:\/\/doi.org\/10.5194\/nhess-21-1279-2021<\/a><\/p>\n

Kudryavtseva, N., Soomere, T., M\u00e4nnikus, R. 2021. Non-stationary analysis of water level extremes in Latvian waters, Baltic Sea, during 1961\u20132018.\u00a0Natural Hazards and Earth Systems Sciences<\/em>, 21(4), 1279\u20131296, https:\/\/doi.org\/10.5194\/nhess-21-1279-2021.<\/p>\n

 <\/p>\n

6<\/b>.<\/b>\u00a0j<\/b>u<\/b>u<\/b>l<\/b>i<\/b>\u00a02<\/b>02<\/b>1<\/b><\/b><\/span><\/a><\/span>\u00a0<\/span>\u00a0<\/span><\/p>\n

Laevu v\u00f5ib inimese silma ja isegi radarite jaoks teha n\u00e4htamatuks \u00fcsna mitmel moel. V\u00e4ga keerukas on n\u00e4ha pilvise ilmaga selliseid laevu, mis on just hallikassinise mere ja sinakashalli taeva v\u00e4rvi. K\u00f5rgtehnoloogilise \u2019stealth\u2019 (ehk varjava) kattega ja h\u00e4sti valitud kujuga laev on radari ekraanil peaaegu eristamatu. Laeva mootorid v\u00f5ib panna k\u00e4ima elektriga ja eralduvad soojuse peita vee sisse. Aga \u00fcht asja ei saa v\u00e4ltida: lainete tekitamist. Newtoni seadustest tuleneb, et iga mere h\u00e4iritus, alates suurest laevast ja l\u00f5petades kalasaba l\u00f6\u00f6giga hakkab levima pinnalainena. Laevalainete k\u00f5rgust saab k\u00fcll v\u00e4hendada, aga nende lainete muud omadused nagu periood (v\u00f5i pikkus), levikusuund ja \u00fcldine muster tulevad v\u00e4\u00e4ramatult meres ilmsiks. Seda mustrit loeb oskaja nagu avatud raamatut.<\/p>\n

Tubli noore kolleegi Margus R\u00e4tsepa ettev\u00f5tmisel anal\u00fc\u00fcsisime, kui h\u00e4sti saab lihtsate vahenditega (ranna l\u00e4hedale mere p\u00f5hja pandud r\u00f5huanduritega) laevalainete mustrit lugeda. Saab k\u00fcll \u2013 ja isegi v\u00e4ga h\u00e4sti. Tallinna lahes seilavad laevad on selliste seadmete jaoks kui peopesal. Loomulikult ainult siis, kui need seadmed on v\u00e4lja m\u00f5elnud ja valmis teinud t\u00f5elised professionaalid \u2013 tehnika\u00fclikooli biorobootika spetsid Maarja Kruusmaa, Jeffrey Tuhtan ja Asko Ristolainen \u2013 ja kaasatud on laevalainete uuringute grand (not very) old man Kevin Parnell. P\u00f5him\u00f5tteliselt on kogu vajalik info olemas alumise pildirea sinistes ruudukestes. Laeva j\u00e4lg on seal n\u00e4htav iseloomuliku L-kujulise struktuurina.<\/p>\n

Suhteliselt lihtne on lainepildist v\u00e4lja lugeda laeva kiirust ja kaugust m\u00f5\u00f5tekohast. Selle jaoks m\u00f5tlesime v\u00e4lja senisest m\u00e4rksa lihtsama ja t\u00e4psema meetodi. M\u00e4rksa keerulisem on laeva kursi m\u00e4\u00e4ratlemine. Aga n\u00fc\u00fcd oskab Margus ka seda. Kui just liiga palju laevu korraga m\u00f6\u00f6da ei seila. Mis t\u00e4hendab, et m\u00f5nek\u00fcmne sellise seadme vaatev\u00e4ljast ei j\u00e4\u00e4 v\u00e4lja \u00fckski meie vetes liikuv laev. Hiljemalt paarik\u00fcmne minuti p\u00e4rast teame, kus ta oli ning kui kiiresti ja kuhupoole seilas. Nagu kiiruskaamera (mere)maanteel. N\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4b vaid natuke oodata, et see teadmine j\u00f5uaks mitte ainult Marguse doktoriv\u00e4itekirja, vaid saaks ka meie merd j\u00e4lgivate ja kaitsvate lahenduste osaks.<\/p>\n

Ah et mis ajakiri see\u00a0Ocean Engineering<\/em>\u00a0on? Lihtsalt number 1 oma valdkonnas \u201emarine engineering\u201c ehk mere aspekte k\u00e4sitlev inseneriteadus.<\/p>\n

R\u00e4tsep, M., Parnell, K.E., Soomere, T., Kruusmaa, M., Ristolainen, A., Tuhtan, J.A. 2021. Surface vessel localization from wake measurements using an array of pressure sensors in the littoral zone.\u00a0Ocean Engineering<\/em>, 233, 109156, https:\/\/doi.org\/10.1016\/j.oceaneng.2021.109156.<\/p>\n

 <\/p>\n

29<\/b>.<\/b>\u00a0<\/b>ju<\/b>u<\/b>l<\/b>i<\/b>\u00a0<\/b>20<\/b>21<\/b><\/b><\/span><\/a><\/span>\u00a0<\/span>\u00a0<\/span><\/p>\n

Meie maailm on kord juba selline, et suur hulk v\u00e4ga olulisi ja isegi strateegilisi otsuseid tuleb teha olukorras, kus erinevad arvamused ja soovid moodustavad pea hoomamatu r\u00e4gastiku ja kus pealtn\u00e4ha ei ole \u00fcldse mingit v\u00f5imalust k\u00f5ikide osapoolte meele j\u00e4rgi olla. Ega see pole n\u00f5nda ainult inimsuhetes, laste kasvatamisel, looduse hoidmisel v\u00f5i kliimamuutusega kohanemisel. Sama mure ees oleme siis, kui tahame rannikut ja meie merd nautida ja samal ajal seda varandust millegi muu olulise jaoks kasutada. (See muidugi ei t\u00e4henda, et rannam\u00f5nude nautimine oleks ilma praktilise v\u00e4\u00e4rtuseta). Ei aita ka parimate peade kaasamine. Sest isegi parimad eksperdid pakuvad sellistes olukordades sageli p\u00e4ris erinevaid lahendusi (vt Graham Lawton, Paljudel professionaalsetel otsustustel ei ole reaalsusega midagi pistmist, Postimees, 24.07.2021).<\/p>\n

Sellegipoolest on olemas meetodid ja tehnoloogiad, mille abil saab sellistest arvamuste r\u00e4gastikest v\u00e4lja \u00f5ngitseda (v\u00f5i pigem tuletada) informatsiooni, mille alusel saab teha p\u00e4ris h\u00e4sti p\u00f5hjendatud otsuse. Tegelikult on selliseid meetodeid v\u00e4hemalt tosin. \u00dched paremad kui teised; ja sellised veel k\u00f5ige paremad, mis v\u00f5rdlevad eri v\u00f5tetega saadud j\u00e4reldusi. Nimed on hirmutavad: anal\u00fc\u00fctilise hierarhia protsess, kaalutud lineaarkombinatsioon, kunstlikud n\u00e4rviv\u00f5rgud, h\u00e4gusloogika. \u00dches\u00f5naga, igale hirmule midagi. Tegelikult on k\u00f5igi selliste taga \u00fcsna lihtne matemaatika. Muidugi kui seda osata. Ei midagi \u00fcleloomulikku. K\u00f5ige alus see, et kaasata tuleb mitu pead ja nii palju erinevaid arvamusi, kui v\u00f5imalik. Mida rohkem neid on, seda kindlam on soovitus.<\/p>\n

Tubli doktorandi Mojtaba Barzehkari ettev\u00f5tmisel ja kolme kontinendi spetsialistide koost\u00f6\u00f6s panime kokku selliste meetodite mini-ents\u00fcklopeedia. K\u00f5igist v\u00f5imalikest rakendustest valisime v\u00e4lja need, mis toimivad ranniku haldamise vajadusteks. Eks samad v\u00f5tted sobivad ka mujale. Vaid eksperdid ja neile esitatud k\u00fcsimused on teistsugused. See on matemaatika ilu: arvud, tehted ja vastus samad, aga tulemuse m\u00f5te vahel hoopis teistsugune. Sellesse kirjutisse mahtus vaid s\u00f5naline \u00fclevaade ja publikatsioonide nimistu. Kui Mojtaba sama suunas j\u00e4tkab, k\u00fcllap siis r\u00e4\u00e4gime-kirjutame kunagi detailselt paar sellist meetodit lahti, mis meie ranniku jaoks k\u00f5ige paremini sobivad. Ja erakordselt p\u00f5nev oleks proovida, kas need v\u00f5iksid olla abiks ka h\u00e4sti m\u00f5istlike poliitiliste otsuste tegemisel. V\u00e4hemalt ranna ja rannikumere probleemide kohta. Sest selles valdkonnas on juba p\u00e4ris palju asjalikku teadmist, mida valemitesse sisestada. Ja ilma sellise teadmiseta ei aita ka parim tehnika.<\/p>\n

Barzehkar, M., Parnell, K.E., Soomere, T., Dragovich, D., Engstrom, J. 2021. Decision support tools, systems, and indices for sustainable coastal planning and management: A review.\u00a0Ocean & Coastal Management<\/em>, 212, 105813, https:\/\/doi.org\/10.1016\/j.ocecoaman.2021.105813<\/p>\n

 <\/p>\n

6.\u00a0<\/b>a<\/b>u<\/b>g<\/b>u<\/b>s<\/b>t<\/b>\u00a0<\/b>2<\/b>0<\/b>2<\/b>1<\/b><\/b><\/span><\/a><\/span>\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n

Saime teada L\u00e4\u00e4nemere lainete j\u00e4rgmised p\u00f5nevad omadused. Sissejuhatus seekord k\u00fcll veidi pikem, sest ka \u00fclesanne oli keeruline. Nimelt on lainek\u00f5rgus meie mere m\u00f5nedes osades aastail 1992\u20132015 arvestatavalt kasvanud. Kasv ei ole k\u00fcll teab kui kiire, nii 5 millimeetri jagu aastas. Mis teeb aga 20 aasta kohta k\u00fcmmekond sentimeetrit. Et keskmine lainek\u00f5rgus meie merel on \u00fche meetri ringis, ei ole selline muutus enam \u00fcldse v\u00e4ike. Lainete energia on siis kasvanud juba \u00fcle 20% ja energia voog (ehk m\u00f5ju rannale) isegi ligi kolmandiku v\u00f5rra. Pole siis imestada, et m\u00f5nes kohas kipuvad lained randa hammustama.<\/p>\n

K\u00f5ik oleks ju muidu lihtne ja loogiline. Kui piirduda selle infoga, mis juba kirjas, siis v\u00f5iks ju m\u00f5elda j\u00e4rgmiselt: eks ikka mingitel aegadel tuule kiirus kasvab ja eks oleme n\u00fc\u00fcd juhtunud aega, mil tuule kiirus on natuke kasvanud. Ainult \u00fcks asi, mis ei mahu kuidagi sellesse pilti. Nimelt on lainek\u00f5rgused kasvanud mere l\u00e4\u00e4nepoolses osas. Selles osas, kust tuul tavaliselt puhub \u2013 ja mitte meie ranniku l\u00e4hedal. See ei ole n\u00fc\u00fcd k\u00fcll v\u00f5imalik, et Rootsi l\u00e4histel on sealtpoolt puhuv tuul kangemaks l\u00e4inud ja \u00fcle mere meie poole tuisates hoopis vaiksemaks j\u00e4\u00e4nud kui paarik\u00fcmne aasta eest. Midagi muud on juhtunud. \u00dcks selgitus on m\u00f5nede tuulte suuna p\u00f6\u00f6rdumine.<\/p>\n

P\u00fc\u00fcdsime n\u00fc\u00fcd tubli doktorandi Fatemeh Najafzadehi ja tema kaasjuhendaja Nade\u017eda Kudryavtsevaga aru saada, kuidas see m\u00e4ng tegelikult k\u00e4ib ja mis protsessid selle taga v\u00f5iks olla. Esimese asjana k\u00fcsisime, kas see, mida n\u00e4eme, v\u00f5iks j\u00e4rsku olla mingi puhtjuhuslik v\u00e4rk. Teame ju k\u00fcll, et inimese silmal on kalduvus n\u00e4ha mustreid seal, kus neid ei ole. N\u00e4iteks lambakujulisi pilvi. Peamiseks t\u00f6\u00f6riistaks oli tehnika nimega \u201eempiirilised ortogonaalse funktsioonid\u201c (empirical orthogonal functions). Nimi keeruline, m\u00f5te lihtne: nende abil saab rehkendada, millised muutused millises merealas domineerivad ja kui tugevasti. Anal\u00fc\u00fcs andis kindla vastuse: see, mida n\u00e4eme, on mingi n\u00e4htuse selge signaal. Eriti tugev on see talvekuudel, mis on sageli \u00fcsna tormised. Seda \u201en\u00e4eme\u201c loomulikult lainete pildist.<\/p>\n

Mis n\u00e4htus see siis v\u00f5iks olla? Meie ilmamustreid ja natuke ka kliimat saab veidi iseloomustada P\u00f5hja-Atlandi ja Skandinaavia kohal esinevate ilmastikutingimuste kaudu. Selleks rakendatakse n\u00e4iteks nn P\u00f5hja-Atlandi indeksit (North Atlantic Oscillation, NAO). Ega sealgi pole midagi v\u00e4ga keerulist. Selle \u00fcks versioon n\u00e4itab, kui palju erineb \u00f5hur\u00f5hk Islandil ja Portugalis. Veidi kummaline, aga mitte p\u00e4ris ootamatu: seda t\u00fc\u00fcpi indekseid j\u00e4lgides saab peaaegu ilma arvutamata ja m\u00f5\u00f5tmata \u00f6elda, kui palju v\u00e4heneb v\u00f5i kasvab lainek\u00f5rgus tavap\u00e4rasega v\u00f5rreldes L\u00e4\u00e4nemere ida- ja l\u00e4\u00e4neosas. Nende asjade side on meie kandis p\u00e4ris tugev. Ega seegi pole nii kohutavalt ootamatu. Sest seda t\u00fc\u00fcpi indeksid \u00fctlevad suurelt jaolt ka seda, kas meil on sant v\u00f5i hea ilm. N\u00fc\u00fcd on need lihtsalt rakendatud selleks, et \u00e4ra seletada lainek\u00f5rguse kummaliste muutuste muster.<\/p>\n

Najafzadeh, F., Kudryavtseva, N., Soomere, T. 2021. Effects of large-scale atmospheric circulation on the Baltic Sea wave climate: application of EOF method on multi-mission satellite altimetry data.\u00a0Climate Dynamics<\/em>, 57(11\u201312), 3465\u20133478, https:\/\/doi.org\/10.1007\/s00382-021-05874-x.<\/p>\n

 <\/p>\n

1<\/b>7<\/b>.<\/b>\u00a0a<\/b>u<\/b>g<\/b>u<\/b>s<\/b>t<\/b>\u00a02<\/b>02<\/b>1<\/b><\/b><\/span><\/a><\/span>\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n

L\u00e4\u00e4nemere \u00fcmbruse mereteadlastel on komme keskeltl\u00e4bi kord kuue-seitsme aasta jooksul panna kokku p\u00f5hjalik \u00fclevaade sellest, mis on meie mere kohta teada, mis on hiljuti teada saadud ja millele peaks tulevikus pilgu p\u00f6\u00f6rama. Justkui l\u00e4htudes Nikolai Baturini kuldsetest s\u00f5nadest: Kui tahad teada, kuhu edasi minna, pead teadma, kus sa oled.<\/p>\n

Esimene selline \u00fclevaade (nn BACC-raamat) ilmus 2008 ja teine 2012. See on internetis vabalt k\u00e4ttesaadav, otsida tuleb \u201cThe BACC author team 2015\u2033. Kolmas on praegu koostamisj\u00e4rgus. Tehniliselt s\u00fcnnib see teadlaste rahvusvahelise initsiatiivi \u201cBaltic Earth\u201d raames. See pole suure raha jaht. Lausa vastupidi: p\u00fchendunud tippteadlased s\u00f5nastavad koos olulisi edusamme ja \u00fclesandeid.<\/p>\n

Erinevalt eelmistest kordadest s\u00fcvenetakse n\u00fc\u00fcd m\u00f5nedesse kitsamatesse teemadesse. Esimese \u201cp\u00e4\u00e4sukesena\u201d sellest seeriast ilmus t\u00e4na \u00fclevaade meretasemest ja ranniku erosioonist. See on samuti k\u00f5igile lugemiseks k\u00e4ttesaadav:\u00a0https:\/\/doi.org\/10.5194\/esd-12-871-2021<\/a>. M\u00f5lema aspekti m\u00f5istmisesse oleme koos hea kolleegi Kevin Parnelliga p\u00e4ris k\u00f5vasti panustanud; mina k\u00fcmmekond ja tema lausa mituk\u00fcmmend aastat. Eesti vaatevinklist on m\u00f5lemad teemad vastuolulised. \u00dchest k\u00fcljest j\u00e4\u00e4ajaj\u00e4rgne maakerge tasakaalustab meie maal suurelt jaolt ookeani veetaseme t\u00f5usu. Teisalt aga kasvavad m\u00f5nes kohas (Liivi lahe rannikul ja Soome lahe idaosas) veetaseme ekstreemumid 3\u20135 korda kiiremini kui keskmine veetase. Selles m\u00f5ttes on Eesti justkui kliimamuutuste epitsentris. Lisatud pildil on selles m\u00f5ttes just Eesti rannikud \u201cpunases\u201d.<\/p>\n

Sama ranniku erosiooniga. \u00dchest k\u00fcljest aitab maakerge meie rannikuid stabiliseerida. Teisest k\u00fcljest hammustavad lained \u201ct\u00e4nu\u201d j\u00e4\u00e4katte v\u00e4henemisele ja j\u00e4\u00e4perioodi l\u00fchenemisele m\u00f5nest kohast p\u00e4ris valusasti. Sinna juurde veel \u00fcsna hiljuti tajutud n\u00fcanss: erinevalt enamusest avaookeani randadest tulevad k\u00f5rged lained meie randadesse suhteliselt suure nurga all ja viivad vahel liiva hulga maad piki randa edasi. Selle protsessi t\u00e4hendus meie rannikute tervisele vajab palju t\u00e4psemat anal\u00fc\u00fcsi kui praeguseks oleme suutnud teha.<\/p>\n

Weisse, R., Dailidien\u0117, I., H\u00fcnicke, B., Kahma, K., Madsen, K., Omstedt, A., Parnell, K., Sch\u00f6ne, T., Soomere, T., Zhang, W., Zorita, E. 2021. Sea level dynamics and coastal erosion in the Baltic Sea region.\u00a0Earth Systems Dynamics<\/em>, 12, 871\u2013898, https:\/\/doi.org\/10.5194\/esd-12-871-2021.<\/p>\n<\/div>\n

\u00a0MUUDKUI LISANDUB ehk AINA TARGEMAKS 2022<\/strong><\/div>\n
<\/div>\n
<\/div>\n
15. jaanuar 2022 kell\u00a018:19<\/strong><\/a><\/div>\n
\n

 <\/p>\n

See, et inimene ei ole meie universumis k\u00f5igi asjade m\u00f5\u00f5dupuu, on koos f\u00fc\u00fcsika ja sealhulgas ka meref\u00fc\u00fcsika ja rannikuteaduse arenguga saanud p\u00e4ris selgeks. Seet\u00f5ttu k\u00fcsiks lausa vastupidi: kas v\u00f5i kuidas saame m\u00f5\u00f5ta, kui k\u00f5vasti inimene maailma asju m\u00f5jutab? See k\u00fcsimus on eriti sobiv ranniku kontekstis, mis teadup\u00e4rast keskmise energiatiheduse poolest Maa pinnal auv\u00e4\u00e4rsel neljandal kohal p\u00e4rast vulkaanipurskeid, maav\u00e4rinaid ja asteroidide l\u00f6\u00f6ke.<\/p>\n

L\u00e4\u00e4nemeri on hea koht sellele k\u00fcsimusele vastuse otsimiseks. Siin on inimese m\u00f5ju nii randadele kui ka merele suhteliselt suur mitmel p\u00f5hjusel. Nii on siinsetel rannikutel lainete energiat k\u00fcmmekond korda v\u00e4hem kui enamuses avaookeani randadest ja mere veevahetus suure ookeaniga nii aeglane, et kestab oma 28 aastat, kuni vesi uueneb.<\/p>\n

L\u00e4\u00e4nemere \u00fcmbruse mereteadlased panid juba k\u00fcmmekond aastat kokku ettev\u00f5tmise nimega Baltic Earth. Seda v\u00f5iks t\u00f5lkida: L\u00e4\u00e4nemeri – Maa kui terviku v\u00e4ike mudel. Midagi Ernest Hemingway m\u00f5ttel\u00f5ime j\u00e4rgi joondudes: kui kuskil maailmas on midagi merega valesti, siis on kindlasti valesti ka L\u00e4\u00e4nemerega. Ka vastupidi: kui oskame L\u00e4\u00e4nemerd korralikult hoida ja kaitsta, oskame m\u00f5istlikult \u00fcmber k\u00e4ia kogu maailmaookeaniga.<\/p>\n

Nende asjade nimistu, mida inimkond teha suudab ja nmis k\u00f5ik rannikut ja merd m\u00f5jutavad, on v\u00e4hemalt kilomeetri pikkune. Kui h\u00e4sti v\u00e4ikest t\u00e4hesuurust tarvitada, saab ehk m\u00f5nesaja meetriga hakkama. Asja teeb keerukamaks see, et paljud neist toimivad koos v\u00f5i isegi teineteist v\u00f5imendades. M\u00f5ni hoopis kaudsel, kummalisel ja pikka aega varjatud moel. N\u00e4iteks kliimamuutuse m\u00f5ned aspektid, mis peidus s\u00fcgaval merel v\u00f5i suutelised liiva liikumist rannas lausa tagurpidi p\u00f6\u00f6rama.<\/p>\n

Hea kolleeg Marcus Reckermann v\u00f5ttis paar aastat tagasi endale lausa v\u00f5imatu missiooni: lugeda peamised merd ja rannikut kujundavad m\u00f5jurid \u00fcles, vaadata, kui palju on nende toimimisest ja tagap\u00f5hjast teada, kui ohtlikud need mere ja ranniku eri aspektidele v\u00f5ivad olla ja kuhu peaks tulevikus pilgu suunama, et neist \u00fckski meile, merele v\u00f5i rannikule ohtlikuks ei saaks. Olgu see rannikuprotsesside mitmesugused \u201emootorid\u201c, hapnikupuudus mere p\u00f5hjas, vee happelisemaks muutumine, p\u00f5hjavee lisandumine, mere \u00f6kos\u00fcsteemide funktsioneerimine ja h\u00fcved, v\u00f5\u00f5rliikide k\u00e4itumine, p\u00f5llumajandus, j\u00f5gede reguleerimine, heitvee puhastamine, keemiline reostus, s\u00f5jaaegsed keemiarelvad, plastireostus, mere tuulepargid. V\u00f5i mis iganes asi, mida oskame m\u00f5\u00f5ta ja mille m\u00f5ju hinnata.<\/p>\n

27 autorit, neist kolm Eestist. Kaheksak\u00fcmmend (!) peenes kirjas kahes veerus lehek\u00fclge soliidses ajakirjas, mis on maailma top 10% ajakirjade seas oma valdkonnas. Palju sadu t\u00f5siseid teadust\u00f6id l\u00e4bi hekseldatud ja sealsed tulemused \u00fchtsesse s\u00fcsteemi pandud. Nende nimistu t\u00e4idab ligi 30 lehek\u00fclge. Publitseeritud avatud teaduse printsiipi j\u00e4rgides, nii et iga\u00fcks, kes viitsib ja julgeb, saab lugeda: https:\/\/doi.org\/10.5194\/esd-13-1-2022<\/a>. \u00dcks autoritest on seda \u00fclevaadet pidanud nii t\u00e4htsaks, et l\u00fclitas selle Eesti riigi teaduspreemia taotlusse.<\/p>\n

On au olla selle t\u00f6\u00f6 \u00fcks juhtautoritest. Ja kui \u00fcks aasta juba nii kenasti algab, et selline artikkel ilmub esimesel t\u00f6\u00f6p\u00e4eval, siis peab see \u00fcks hea aasta tulema. Isegi kui elektri hind j\u00e4\u00e4b \u00fcles-alla h\u00fcppama.<\/p>\n

Reckermann, M., Omstedt, A., Soomere, T., Aigars, J., Akhtar, N., Be\u0142dowska, M., Be\u0142dowski, J., Cronin, T., Czub, M., Eero, M., Hyyti\u00e4inen, K.P., Jalkanen, J.-P., Kiessling, A., Kjellstr\u00f6m, E., Kuli\u0144ski, K., Guo Lars\u00e9n, X., McCrackin, M., Meier, H.E.M., Oberbeckmann, S., Parnell, K., Pons-Seres de Brauwer, C., Poska, A., Saarinen, J., Szymczycha, B., Undeman, E., W\u00f6rman, A., Zorita, E. 2022. Human impacts and their interactions in the Baltic Sea region.\u00a0Earth Systems Dynamics<\/em>,\u00a013<\/strong>, 1\u201380,\u00a0https:\/\/doi.org\/10.5194\/esd-13-1-2022<\/a>.<\/p>\n

07. mai 2022<\/div>\n
https:\/\/www.facebook.com\/TarmoSoomere\/posts\/1561270964250891<\/div>\n
\n

 <\/p>\n

Meie kandis on kliimamuutus laiuskraadidele kohaselt m\u00e4rksa kiirem kui nii m\u00f5neski kohas l\u00f5una pool. Arktika temperatuurit\u00f5usu kiirusele me muidugi vastu ei saa, aga oma kaks korda oleme maailma keskmisest ikka k\u00f5vemad. Lisaks m\u00f5nusast kohati \u00fcle ulatuvale suvesoojale ja j\u00e4rjest sagedasemale suusataja meeleh\u00e4rmile t\u00e4hendab see, et merej\u00e4\u00e4d j\u00e4\u00e4b meie rannikutel tasapisi v\u00e4hemaks. See on muidugi ammu mitmete kolleegide poolt arvudesse ja paberile pandud. Ka see on h\u00e4sti teada, et kui randu tormide eest kaitsev merej\u00e4\u00e4 kaob, siis kulutab meri mitmeid randu kui hiigelh\u00f6\u00f6vliga. Kadunud Kaarel Orviku teadis neid asju v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n

L\u00e4\u00e4nemeri on kui p\u00f5hja-l\u00f5una suunas v\u00e4lja venitatud soolikas. L\u00f5unapoolsed rannad kuuluvad peaaegu troopilistele Poolale ja Saksamaale. (Troopika t\u00e4hendab siinses veidi utreeritud kontekstis, et merej\u00e4\u00e4d on seal harva ja selle kaitsev m\u00f5ju sama h\u00e4sti kui olematu.) P\u00f5hjaosas on aga tavaline, et j\u00e4\u00e4 p\u00fcsib merel pool aastat ja keskmiselt 3\u20134 kuud (Soome lahe napi kahe kuu vastu).<\/p>\n

Praegu tundub, et kliima soojenemine k\u00e4ib edasi veel pikka aega v\u00e4hemalt samas tempos. V\u00e4hemalt pole n\u00e4ha mingeid protsesse, mis selle n\u00fc\u00fcd kohe peatavad. \u00dcks jahe talv ja k\u00f5ledav\u00f5itu kevad ei m\u00e4ngi selles pea mingit rolli. Mis t\u00e4hendab, et merej\u00e4\u00e4d j\u00e4\u00e4b veel v\u00e4hemaks. Randade spetsialistina tahaks kohe k\u00fcsida, et mis selle peale meie ja meie p\u00f5hjanaabrite randadest saab, kui lained j\u00e4rjest pikemalt randu h\u00f6\u00f6veldama p\u00e4\u00e4sevad.<\/p>\n

Tubli doktorandi Fatemeh Najafzadehi vedamisel katsusime selle aspekti tulevikku piiluda. Aluseks olid satelliidilt m\u00f5\u00f5detud j\u00e4\u00e4katte andmed ja k\u00fcmmekonna eest Andrus R\u00e4\u00e4meti (siis veel mitte doktori) lainetuse rehkendused. Sisuliselt rehkendas Fatemeh seda, kui suur osa lainete energiast j\u00e4\u00e4b praegu j\u00e4\u00e4 t\u00f5ttu randa j\u00f5udmata. Kui j\u00e4\u00e4d enam \u00fcldse ei ole, siis on meie merel t\u00f5en\u00e4oliselt ka teistsugune tuulekliima, aga selle rehkendamisega seonduvad m\u00e4\u00e4ramatused on liiga suured.<\/p>\n

Selgus paar kummalist asja. Klassikaline aasta keskmine lainek\u00f5rgus ei muutu kuigiv\u00f5rd. Laineid saab k\u00fcll rohkem, aga need jaotuvad ju terve aasta peale. Siit t\u00e4helepanek: sel ajal, kui meie merel on j\u00e4\u00e4, on keskmised lainetuse omadused enam-v\u00e4hem samad, mis terve aasta v\u00e4ltel. Tegelikult n\u00e4itab see t\u00e4helepanek, kui v\u00e4he informatsiooni pakub keskmise m\u00f5iste. Veidi huvitavam j\u00e4reldus on, et j\u00e4\u00e4kate tekib juba s\u00fcgisesel tormisel ajal ja j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima \u00fcsna pikalt vaiksel kevadisel ajal. Muidu ei saa keskmine selline tulla, nagu ta on. Suures piires kehtib sama j\u00e4reldus ka aasta keskmise lainete energia kohta.<\/p>\n

Lainete aastane koguenergia ja selle voog (mis on selle m\u00f5\u00f5t, kui palju lained t\u00f6\u00f6d teha suudavad) kasvab siis, kui j\u00e4\u00e4 kaduma peaks, p\u00e4ris k\u00f5vasti; m\u00f5nes kohas peaaegu kaks korda. Mis on ka igati loogiline ja tegelikult samuti ammu teada.<\/p>\n

Teine pealn\u00e4ha kummaline joon on, et aasta keskmine lainek\u00f5rgus ja lainete energia s\u00f5ltuvad Botnia meres (ja ka selle p\u00f5hjaosas ehk Botnia lahes) \u00fcsna v\u00e4he j\u00e4\u00e4perioodi pikkusest. Ka selle seletus on sama, mis \u00fclal; samuti sisuline soovitus: \u00e4ra usu keskmisi suurusi. Nende taha on lihtne peita nii h\u00e4sti keerukaid protsesse kui ka enda k\u00fc\u00fcndimatust nende lahtiharutamisel. Sest j\u00e4rgmisena n\u00e4gime, et Soome lahe laiuskraadidel ilmneb nende kahe suuruse vahel tugev negatiivne korrelatsioon, mis on statistiliselt oluline 99% tasemel.<\/p>\n

Ega me (st k\u00f5ik neli autorit) ei arvanud, et sellest lausest peaks ilma teadusliku ettevalmistuseta lugeja midagi aru saama. Seet\u00f5ttu seletasime lahti, mida see t\u00e4hendab. Nimelt: ennek\u00f5ike Soome lahe laiuskraadidel t\u00e4hendab j\u00e4\u00e4kattega aja l\u00fchenemine seda, et j\u00e4\u00e4 tekib hiljem ja tormidel on s\u00fcgisel rohkem aega (ja lainetel j\u00f5udu) randu r\u00fcnnata. K\u00f5rgematel laiuskraadidel tekib j\u00e4\u00e4 ka l\u00e4hitulevikus tormise aja suhteliselt varajases staadiumis, nii et randa j\u00f5udvaid laineid v\u00e4ga palju juurde ei tule. Mis \u00fctleb veel \u00fcks kord: meie laiuskraadidel on kliimamuutuse tavaliselt varjatud m\u00f5jud m\u00e4rksa tugevamad kui mitmetes teistes L\u00e4\u00e4nemere osades. Seekord lihtsalt lahti harutatud selle kaudu, mida v\u00f5ib oodata meie ja meie naabrite randades. Vaid meie, Soome l\u00f5unaranniku ja Peterburi kandi rannikute haldajad peavad olema p\u00e4ris murelikud.<\/p>\n

Lisatud pilt on natuke keerulisev\u00f5itu, aga p\u00fc\u00fcab n\u00e4idata, kuidas on suhestunud neljas kohas viimase paarik\u00fcmne aasta jooksul keskmine laineenergia voog ja j\u00e4\u00e4perioodi pikkus. BB1 on p\u00e4ris p\u00f5hjas, \u00a0Maalahti Kvarki kandis, Kemi\u00f6nsaari Soome lahe suudme sk\u00e4\u00e4rides ja GoF1 muidugi Soome lahes. Lugeda saab iga\u00fcks: http:\/\/www.borenv.net\/BER\/archive\/pdfs\/ber27\/ber27-097-116.pdf<\/a>.<\/p>\n

Najafzadeh, F., Kudryavtseva, N., Soomere, T., Giudici, A. 2022. Effect of ice cover on wave statistics and wave-driven processes in the northern Baltic Sea. Boreal Environment Research, 27, 97\u2013116, http:\/\/www.borenv.net\/BER\/archive\/pdfs\/ber27\/ber27-097-116.pdf.<\/p>\n<\/div>\n

\n

1<\/b>8.<\/b>\u00a0j<\/b>u<\/b>u<\/b>ni 2022<\/b><\/b><\/span><\/a><\/span><\/h2>\n<\/div>\n
<\/div>\n<\/div>\n

Sadamad p\u00fc\u00fctakse ikka paigutada n\u00f5nda, et nende akvatoorium ja sisses\u00f5idutee oleks k\u00f5rgete lainete eest varjatud. See on ju sadama m\u00f5te: et seal sees on turvaline ka tormi ajal. Seet\u00f5ttu katsutakse, kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik, suunata sadama sissep\u00e4\u00e4s sinnapoole, kust torme pole. V\u00f5i siis suunda, kust neid on h\u00e4sti harva. Nii on ka Ringsu sadam Ruhnu saarel avatud kagusse. Kagust puhuvad tuuled meie kandis harva; ja kui \u00fcldse puhuvad, siis mitte tormituule tugevusega. Seda kummalisem tundub sadama kasutajate ja haldaja mure, et sadamasse j\u00f5uab p\u00e4ris tihti ebameeldivalt k\u00f5rge lainetus.
\nKui miski on kummaline (ja selleks ei pea \u00fcldse olema kuulus), hakkab lainetuse-inimestel kohe kelluke helisema ja n\u00e4pud arvutuste j\u00e4rgi s\u00fcgelema. Sest meie mere s\u00fcgavas avaosas liiguvad tormilained enamasti samas suunas, kuhu vuhiseb neid tekitav tuul. Kui torm ise edasi nihkub, j\u00e4tkavad lained oma teed selles suunas, kuhu tuul neid algselt l\u00fckkas. Kui nende teel on miski nii suur asi nagu Ruhnu saar, siis esmapilgul v\u00f5iks ju arvata, et saarest allatuult peaks olema vaikne vesi.
\nSelline lihtne v\u00e4rk k\u00e4ib ainult kuni sellise s\u00fcgavuseni (tegelikult madaluseni, aga seda s\u00f5na vist eesti keeles veel ei ole), kus lained hakkavad tundma merep\u00f5hja m\u00f5ju. Mida pikemad lained, seda varem nad hakkavad end merep\u00f5hja kohaselt \u00fcmber s\u00e4ttima. Kui vesi l\u00e4heb madalamaks, siis lained l\u00e4hevad aegamisi l\u00fchemaks, j\u00e4rsemaks ja vahel ka k\u00f5rgemaks. Muutub ka lainelevi suund. Lained p\u00fc\u00fcavad end nimelt n\u00f5nda s\u00e4ttida, et nende harjad oleksid paralleelsed p\u00f5hja samas\u00fcgavusjoontega. Seda protsessi h\u00fc\u00fctakse refraktsiooniks. Nimelt selle t\u00f5ttu tundub sageli, et lained tulevad randa n\u00f5nda, et nende harjad sobituvad t\u00e4pselt rannajoonega. V\u00f5i hoopis m\u00f5nes ootamatust suunast kohtades, kus ranna l\u00e4histel on keeruka kujuga madalikud. Nagu Harilaiu \u00fcmbruses tavaks. Aga sellegipoolest: kust v\u00f5i millise tormiga siis lained Ringsu sadamasse tulevad?
\nEga\u2019s midagi, tuleb rehkendada. Rehkenduse tegi (mitte enam nii v\u00e4ga noor) kolleeg Rain M\u00e4nnikus ja asjad kontrollis \u00fcle tubli doktorant Fatemeh Najafzadeh. Tulemus oli p\u00e4ris ootamatu. Pole \u00fcldse oluline, mis suunast Liivi lahel torm puhub. Niipea, kui tuul l\u00e4heb piisavalt kangeks (j\u00e4medalt 15 m\/s), tekivad just sellised lained, mis p\u00f6\u00f6ravad end \u00fcmber Ruhnu saare ja sellest l\u00f5unas paikneva Gretagrundi madala nii, et tabavad t\u00e4pselt sadama sisses\u00f5iduteed. Nii et need, kes paigutasid Ringsu sadama pealtn\u00e4ha lainete eest varjatud kohta, kus meri ka suhteliselt kiiresti s\u00fcgavaks l\u00e4hevad, s\u00e4ttisid selle tegelikult nii-\u00f6elda vihma k\u00e4est \u00e4ra, kuid otse r\u00e4\u00e4sta alla. Lisatud pilt n\u00e4itab, kuidas liiguvad lained p\u00f5hjaloode tormis (mille suunda n\u00e4itab suuremat sorti nool), mille puhul peaks sadam justkui pakkuma perfektset kaitset.
\nEga selline situatsioon pole maailmas p\u00e4ris erakordne, aga haruldane selles m\u00f5ttes, et sadam ei ole kuigi turvaline praktiliselt mistahes suunast puhuva tormi korral. Mis teha, Liivi lahes puhuvad tuuled ja Ruhnu \u00fcmbruse mereala on just n\u00f5nda tuunitud. Nojah, ja n\u00fc\u00fcd on muidugi selge v\u00e4hemalt \u00fcks p\u00f5hjus, miks Ruhnu ajaloolised lautrikohad olid hoopis mujal. Ikka nendes kohtades, mis just kohalikust refraktsioonist m\u00f5jutatud lainete eest paremini varjatud. Mis siis, et pealtn\u00e4ha merele otse avatud. See teadmine l\u00e4ks koos ruhnurootslastega suure s\u00f5ja ajal Rootsimaale. Kui nende k\u00e4est \u00f5igel ajal k\u00fcsida ei osanud, tuleb n\u00fc\u00fcd seda teadmist kokku korjata mitme finantseerija toel: Eesti teadusagentuur (PRG1129), Euroopa Majanduspiirkond (EMP480) ja Saarte Liinid (LTEE21048). Lugeda saab iga\u00fcks meie enda teadusajakirja Estonian Journal of Earth Sciences v\u00e4rskest numbrist. Kui on piisavalt julgust, kl\u00f5psa lingile https:\/\/doi.org\/10.3176\/earth.2022.06.<\/p>\n

Vaata ka, mida kirjutas selle kohta (l\u00fchidalt, aga t\u00e4pselt)\u00a0Annely Akkermann<\/strong><\/a>\u00a01<\/b>9<\/b>.<\/b>\u00a0j<\/b>u<\/b>u<\/b>n<\/b>i<\/b><\/b><\/span><\/a><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

<\/div>\n

Formaalsed andmed: M\u00e4nnikus, R., Soomere, T., Najafzadeh, F. 2022. Refraction may redirect waves from multiple directions into a harbour: a case study in the Gulf of Riga, eastern Baltic Sea. Estonian Journal of Earth Sciences<\/em>, 71(2), 80\u201388, https:\/\/doi.org\/10.3176\/earth.2022.06<\/a><\/p>\n

11. august<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/strong><\/span><\/div>\n

https:\/\/www.facebook.com\/TarmoSoomere\/posts\/pfbid02fPeFT7iapxzYNYjP9svdaMFf18qzKZ3nFKVjGpcJsAvtsHzPRHbjBMoirD19SwTFl?__cft__[0]=AZXdNxwYkIYlI0uxd2vyonHOo7KbdZ3f9L-QNPSY7_dILSRH5CeyQg0wYEtG8m46dgD0ZlN4r81rrLnAGSbKNuCYANmMT7LzkuRRuHvhth5a3B0xpeZgB2PdXDUqVsoBMR2wCHyQIU-U9PxXPA8wdtRjG4482EO3I5d7YUHwPfboxQ&__tn__=%2CO%2CP-R<\/p>\n

<\/div>\n

Kui parafraseerida president Lennart Meri \u00fcht kuulsat \u00fctlust, siis v\u00f5iks \u00f6elda, et Eesti rannad on kulukad ja kallid. Kulukad kodaniku rahataskule ja kallid kodaniku silmap\u00f5hjale. Eriti kuumal suvel, kui populaarsete suvituskohtade hinnad l\u00f6\u00f6va pika puuga Vahemere \u00e4\u00e4rseid hindu. Loomulikult ka kinnisvaraturul. Tahaks ju enda oma, kuhu \u00fckski v\u00f5\u00f5ras tulla ei oska. V\u00f5i ei tohi.
\nPikas perspektiivis on iga rand p\u00f5nev ja unikaalne. Mitmed meie rannad on \u00fcldse kummalised. M\u00f5nes on liiva nii v\u00e4he, et isegi v\u00e4ike lokse peaks selle \u00fcsna varsti vete s\u00fcgavustesse \u00e4ra viima. Liiva on meie rannikutel \u00fcldse h\u00e4bemata v\u00e4he. See teeb randade elu \u00fcsna keeruliseks. M\u00f5ni elab ja hingab nii-\u00f6elda vana rasva pealt ehk pesitseb iidsete luidete serval. Liiva neisse eriti kuskilt juurde ei tule. See tohutu peeneteraliste setete mass, mille lained uuristavad L\u00e4ti ja Leedu randadest ja muudkui piki Kuramaa rannikut p\u00f5hja poole uhavad, liigub kuni Kolka neemeni ja settib sinna. Koos merevaiguga. Natuke tuleb P\u00e4rnu kanti lisa L\u00e4timaa Liivi lahe randadest. J\u00f5ed on meil v\u00e4ikesed ja pigem toovad merre h\u00e4sti peent materjali, mis randu eriti ei aita. Valitsevad l\u00e4\u00e4netuuled viivad Narva kandis liiva s\u00fcstemaatiliselt Venemaa poole. Nii et rannad peavad ise vaatama, kuidas p\u00fcsida ihaldusv\u00e4\u00e4rseina. Sest kui liiv rannast kaob, l\u00e4heb \u00fcsna pea omasuguste Valhallasse ka jupp kuiva maad. Nii, nagu n\u00e4eme seda Valgerannas v\u00f5i Saaremaal J\u00e4rve rannas.
\nVedanud on neil randadel, mis on osanud end peita meie p\u00f5hjaranniku lahtede soppidesse. M\u00f5nigi neist on nii h\u00e4sti peidetud, et v\u00e4hegi arvestatavad tormid neid sama h\u00e4sti kui ei puuduta. Nende p\u00fcsimist on pikka aega toetanud j\u00e4\u00e4ajaj\u00e4rgne maakerge. Siiski ei seleta see kuidagi, miks m\u00f5ni p\u00e4ris kehvakese liivavaruga rand kangelaslikult meile nauditavaid \u00f6kos\u00fcsteemi teenuseid pakub v\u00f5i m\u00f5nes sellises kohas kasvama hakkab, kus \u00fcldse liiva ei paista olevat, ei meres ega naabruses.
\nTallinna kui merelinna \u00fcks p\u00e4rle, Pirita rand, on olnud ranniku spetsialistide terase pilgu all palju aastak\u00fcmneid. Liiva ei ole seal teab kui palju. Omal ajal aitas veidi ehk see, et Sulev Roosma laskis sinna j\u00f5e suudmest buldooseritega hulga liiva juurde l\u00fckata. Sellegipoolest oli natuke aega enne ol\u00fcmpiaregatti ranna olukord lausa katastroofiline. Lained hakkasid uuristama juba ehitatava rannahoone tugiposte. Karj\u00e4\u00e4rist toodud liiv aitas hullema \u00e4ra hoida. Hoone j\u00e4i p\u00fcsti, regatt peetud ja liiva on rannas t\u00e4naseni.
\nP\u00e4ris teraselt on Pirita k\u00e4ek\u00e4iku j\u00e4lgitud viimased k\u00fcmmekond aastat. Nii teraselt, et iga ruutmeetrile juurde tulnud v\u00f5i kaotsi l\u00e4inud liivakihti on m\u00f5\u00f5detud paari sentimeetri ehk umbes \u00e4mbrit\u00e4ie t\u00e4psusega. Noor kolleeg Maris Eelsalu rakendas selleks skaneerivaid lasereid. Algul m\u00f5\u00f5tis ta koos kolleegidega tehnika\u00fclikooli ehitusteaduskonnast (n\u00fc\u00fcd inseneriteaduskonnast) v\u00e4ga t\u00e4pselt \u00e4ra nii kogu ranna kui ka selle l\u00e4hedal paiknevad suured asfalteeritud platsid. Nende m\u00f5\u00f5tmiste kaudu sidus ta v\u00e4ga t\u00e4pselt tegelikkusega paljude aastate jooksul Maa-ameti lennukilt tehtud samasugused m\u00f5\u00f5tmised. Tulemus oli \u00fcllatav: nii Pirita kui ka Russalka randadesse on alates aastast 2010 s\u00fcstemaatiliselt liiva juurde tulnud.
\nVastuolu loodusseadustega ei maksa mere ja randade puhul kahtlustada. Pigem probleem ikka meie k\u00fc\u00fcndimatus arusaamises sellest, kuidas rannad funktsioneerivad.
\nSeletus osutus p\u00f5nevaks, aga lihtsaks \u2013 ja selliseks, mida teistes meredes ei pruugi \u00fcldse ette tulla. Meie p\u00f5hjarannikul on nimelt meretase ja lainete omadused omavahel \u00fcsna tihedalt seotud. Teame juba ammu, et arvestava tugevusega tuuled \u2013 sellised, mille tekitatud lained randu k\u00f5ige enam m\u00f5jutavad \u2013 puhuvad enamasti kahest suunast: edelast ja p\u00f5hjaloodest. Soome lahel k\u00e4ivad vahel k\u00fclas ka tugevad idatuuled, aga nende lained Pirita ja Russalka randadesse sama h\u00e4sti kui ei j\u00f5ua. Nii et kaks suunda.
\nP\u00f5hjaloode tuuled on natuke harvemad, aga isegi tugevamad kui edelatuuled. Kui see tuul puhub, on Tallinna lahes tavaliselt veetase keskmisest m\u00e4rksa k\u00f5rgemal. Arvestada v\u00f5ib 40\u201360 sentimeetriga \u00fcle tavalise taseme. Sellise tuule poolt \u00fcles aetud lained n\u00fcsivad Pirita randa kui hiigelh\u00f6\u00f6vel. Liiva v\u00f5etakse sealt, kus sellise veetaseme puhul veepiir (ehk tavataseme suhtes m\u00e4rksa k\u00f5rgemalt). Liiv viiakse l\u00f5una poole ja osaliselt mere poole. Nipp on selles, et iga torm p\u00fc\u00fcab ehitada enda lainetele vastava rannaprofiili. Sellise profiili kuju ja m\u00f5\u00f5tmed on sama universaalsed nagu Murphy seadus. Tavap\u00e4rase p\u00f5hjaloode tormi puhul p\u00fc\u00fcavad lained panna liiva ligikaudu poolteise meetri s\u00fcgavusele. Kui v\u00e4ga r\u00e4nk torm, siis ehk ka natuke s\u00fcgavamale.
\nSeda s\u00fcgavust \u201eloevad\u201c lained tormi ajal valitsenud veetaseme suhtes. R\u00e4ngas tormis on veetase isegi rohkem kui meeter \u00fcle tavalise. Nii et 1,5 meetrit selle suhtes on tegelikult vaid napp pool meetrit ehk veidi rohkem tavap\u00e4rase veetaseme suhtes.
\nP\u00f5hjaloode tormid saavad \u00fckskord otsa. Suurema osa ajast puhuvad Tallinna kandis edelatuuled. Kui just ei ole mingi erakordne situatsioon, on kevadeti ja suviti veetase Pirital \u00fcsna madal. P\u00e4ris tavaline on 30\u201340 sentimeetrit alla pikaajalise keskmise. Mis t\u00e4hendab, et p\u00f5hjaloode tormidega l\u00f5una poole ja s\u00fcgavamale kantud liiv on siis kas lausa veepiiril v\u00f5i ehk napp paark\u00fcmmend sentimeetrit vee all. Selles kohas paiknevat liiva veavad isegi p\u00e4ris v\u00e4ikesed, m\u00f5nek\u00fcmne sentimeetri k\u00f5rgused edelatuule tekitatud lained \u00fcsna nobedasti piki veepiiri p\u00f5hja poole tagasi. Nii et pole vahet, kui k\u00f5vasti on s\u00fcgisel p\u00f5hjaloode tuuled k\u00f5rge veetasemega m\u00f6llanud, edelatuule tekitatud pisikesed lained klaarivad liiva bilansi piki randa kenasti \u00e4ra. Mis k\u00fcll t\u00e4hendab, et kui tuulte suunad peaks kliimamuutuse keerises teisenema, v\u00f5ib sellise ringm\u00e4ngu tasakaal otsa saada ja peame Pirita randa natuke aitama ilus olla.
\nK\u00f5nesolev situtatsioon \u2013 et eri suundadest tulevad lained ja neile vastav veetase on omavahel tihedalt seotud \u2013 on maailmas \u00fcsna ebatavaline. Mis meil sellest, peaasi, et j\u00e4lle \u00fcks meie looduse saladus on p\u00e4evavalgele toodud. Preemiaks publikatsioon oma valdkonna \u00fches k\u00f5ige soliidsemas ajakirjas \u201eGeomorphology\u201c. Seekord tegime s\u00fcdame k\u00f5vaks, rahakoti rauad lahti ja ostsime sellele kuldse avatud ligip\u00e4\u00e4su.
\nAh et mis rolli m\u00e4ngis siin Russalka rand? Nagu ikka, p\u00e4\u00e4stiku rolli. Seal toimib kirjeldatud ringm\u00e4ngu veidi lihtsam versioon, kus l\u00f5viosa liivast liigub \u00fcles-alla. Mehhanism ise on enam-v\u00e4hem sama. Lisandub vaid tugev laineaju ehk lainete murdumisel vabanenud impulsi t\u00f5ttu maa suunas k\u00f5rgemale surutud vesi. Tugeva p\u00f5hjaloode tormiga hammustavad lained liiva ranna k\u00f5rgemast osast ja viivad seda natuke mere poole, aga panevad selle samuti vaid kuni m\u00f5nek\u00fcmne sentimeetri s\u00fcgavusele. Sealt toob iga v\u00e4ike lokse liiva veepiirile tagasi ja annab siis tuulele lahkelt v\u00f5imaluse liivaga m\u00e4ngida ja seda eelluidetesse kuhjata.
\nKuigi selliste asjade \u00fcle m\u00f5telda on niisamagi m\u00f5nus, toetasid selle teema \u00fcle m\u00f5tlemist Eesti teadusagentuur (grant PRG1129), Euroopa Majanduspiirkonna Balti programm (EMP480) ja Euroopa Liidu struktuurivahendite programm (Mobilitase tippteadlase grant MOBTT72).
\nArtikkel ise veel palju pikem kui see lugu siin. Ju me (Maris Eelsalu, Kevin Parnell ja mina) siis saame ka ise sellest veel nii kehvasti aru, et ei oska l\u00fchemalt kirjutada v\u00f5i seletada:<\/p>\n

Eelsalu, M., Parnell, K.E., Soomere, T. 2022. Sandy beach evolution in the low-energy microtidal Baltic Sea: attribution of changes to hydrometeorological forcing. Geomorphology, 414, 108383, https:\/\/doi.org\/10.1016\/j.geomorph.2022.108383<\/a><\/div>\n
.<\/div>\n
.<\/div>\n
EELVIIMANE PINGUTUS EHK VEEL \u00dcKS AASTA V\u00d5IMALUS TARKUST KOGUDA: 2023<\/strong><\/div>\n
.<\/div>\n
02. juuli 2023: Veetaseme ja tuule suuna ringm\u00e4ng<\/strong><\/a><\/div>\n
.<\/div>\n
Kui meri m\u00f6llab, siis on korraga meie ranniku kallal nii k\u00f5va tuul, k\u00f5rge veetase kui ka suured lained. \u00dcheskoos on nad palju ohtlikumad kui \u00fchekaupa. Isegi kui need \u00fchekaupa tehtud pahandused k\u00f5ik kokku arvata. Sest see osa rannast, mida lained kogu aeg mudivad, on lainetega harjunud ja oskab nendega hakkama saada. Kui aga lained ulatuvad tavap\u00e4rasest veepiirist palju kaugemale, siis v\u00f5tavad nad sealt \u00fcsna tihti liiva, mulda v\u00f5i klibu nagu labidaga. Eriti siis, kui neid abistab marutuul, mis murrab rannametsa servas puid. Sama mure ju sadamatega. Need peavad pakkuma varju iga tuule suuna ja mistahes veetaseme puhul.<\/div>\n
\n

Rannarahvas muidugi teab, millisest ilmakaarest puhuva tormi puhul peab olema eriti ettevaatlik. M\u00f5nest kaarest puhuvad tuuled ei anna meie kandis tegelikult \u00fcldse mitte kunagi tormi m\u00f5\u00f5tu v\u00e4lja. Nii on kagutuuled meil palju harvemad ja tagasihoidlikumad kui l\u00e4\u00e4nekaare tuuled.<\/p>\n

Noore kolleegi Rain M\u00e4nnikuse ettev\u00f5tmisel katsusime aru saada, kuidas on erakordselt k\u00f5rged veetasemed ja tuule suunad Liivi lahes ja V\u00e4inameres omavahel seotud. Kuigi tulemus oli ju suuresti etteaimatav. K\u00f5ige vastikumad on edela-, l\u00e4\u00e4ne- ja p\u00f5hjaloode tuuled. Muidugi s\u00f5ltuvalt sellest, mis suunas on mingi rannaosa avatud. \u00dclik\u00f5rged veetasemed ja tuule suund k\u00e4ivad lausa k\u00e4sik\u00e4es Liivi lahe meiepoolsel rannikul P\u00e4rnust Riiani. Mis t\u00e4hendab, et v\u00f5imalikku ohtu saab j\u00e4medalt hinnata juba prognoositava tuule suuna alusel. Nendevaheline side on m\u00e4rksa n\u00f5rgem V\u00e4inameres ja veel palju n\u00f5rgem L\u00e4\u00e4nemere avaosa rannikul, n\u00e4iteks Ristnas.<\/p>\n

Liivi lahe kohta teame varasematest t\u00f6\u00f6dest, et m\u00f5ned tormid v\u00f5ivad sinna pressida nii palju vett juurde, et meretase terves lahes t\u00f5useb p\u00e4evaks-paariks terve meetri jagu. Nimelt selle p\u00e4rast on seal veetasemete rekordid j\u00e4medalt meetri v\u00f5rra k\u00f5rgemad kui L\u00e4ti l\u00e4\u00e4nerannikul. V\u00e4inamerega on teisiti. Natuke oskavad tormid sinnagi vett juurde tuua, aga ju siis on sellel merel piisavalt \u00fchendusi mitmes ilmakaares, nii et vesi seal nii v\u00e4ga ei p\u00fcsi. Samamoodi oskab idatuul Liivi lahest v\u00e4ga palju vett v\u00e4lja ajada, aga V\u00e4inamerest mitte nii v\u00e4ga. Kuigi k\u00f5vade idatuultega kipuvad laevad seal p\u00f5hja kraapima, v\u00e4ga tihti seda siiski ei juhtu ja mida soojemaks kliima l\u00e4heb, seda harvem peavad laevad madala veetaseme t\u00f5ttu sadamasse j\u00e4\u00e4ma.<\/p>\n<\/div>\n

Lugu ise siin:<\/div>\n
M\u00e4nnikus, R., Soomere, T. 2023. Directional variation of return periods of water level extremes in Moonsund and in the Gulf of Riga. Baltic Sea, Regional Studies in Marine Science<\/em>, 57<\/strong>, 102741, https:\/\/doi.org\/10.1016\/j.rsma.2022.102741<\/div>\n
<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

RANNIK KUI MERERIIGI P\u00d5HIKAPITAL Rannikualad on mereriikide \u00fcks v\u00f5tmev\u00e4\u00e4rtusi; sageli alahinnatud potentsiaaliga; samas v\u00e4rav maalt merele, kus \u00f5itseb kaubandus ja tootmine ning kus ristuvad paljude kasutajate huvid. Sealne habras ja viljakas \u00f6kos\u00fcsteem toetab meie heaolu; mereelustiku taastootmisest kuni meile toidu ja puhkuse pakkumiseni. Rannik on ka puhver, mis sageli erosiooni hinnaga ning inimtegevusest n\u00f5rgestatuna kaitseb merelt l\u00e4htuvate ohtude eest, vajades …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-1190","page","type-page","status-publish","hentry","archive-loop-container"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/wavelab.taltech.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/1190","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/wavelab.taltech.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/wavelab.taltech.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/wavelab.taltech.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/wavelab.taltech.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1190"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/wavelab.taltech.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/1190\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1375,"href":"https:\/\/wavelab.taltech.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/1190\/revisions\/1375"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/wavelab.taltech.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1190"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}